Greifer

Greifer on haardkopp ja tuleb saksakeelsest tegusõnast greifen - haarama ja nimisõnast greifer - haaraja. Täpsustamiseks, kas tegu on tööorgani või masinaga, kasutatakse mõisteid greiferkopp ja greiferkoppekskavaator ning haardkopp ja haardkoppekskavaator.
December Eestimaa

Bager

Bager on endisaegne (saksaaegne, tsaariaegne, eestiaegne, nõukaaja algusaegne) nimetus masina kohta, millega vee alt muda välja tõsteti. Hollandi keeles tähendas bagger muda ja muda ammutamist. Bagger muutus ka saksa keeles sõnaks, millega tähistati masinaid, millega ammutatatakse. Tänapäeval nimetatakse neid masinaid ekskavaatoriteks. Eestis hakati (ämber)bageriks kutsuma paljukopalisi kettekskavaatoreid, millega vee alt pehmet materjali ammutati - näiteks muda, liiva või turvast. Seda masinat on nimetatud ka süvendajaks, paljukopaliseks süvendajaks, draagiks ja pinnasepumbaks. Kabel-bageriks nimetati draglaini ehk trossekskavaatorit. Saksa keele mõjul võidi nimetada kõiki kaevamismasinaid bageriteks. (vt lisa mäenduse ajaloo artiklist)

Tänapäeval ei ole bager eesti keeles üheselt mõistetav nimetus. 

Saksa keeles on bagger ka tänapäeval ekskavaator. 

Sõna "ekskavaator" (excavator, экскаватор) pärineb prantsuskeelsest sõnast excavateur, mis tähistas algselt paljukopalist kettekskavaatorit.

Paljukopaline kettekskavaator (ehk endisaegses keeles bager) Aseri savikarjääris:

Aseri savikarjäär / Aseri clay pit, Estonia

Paljukopaline kettekskavaator (ehk endisaegses keeles bager) turbarabas:





Aitik

Aitik on vasemaagi(+kulla ja hõbeda)karjäär Põhja-Rootsis. 

See on ülisuure toodangumahuga maagikarjäär. 

Ettevõte ise kasutab enda kohta reklaamlauseid nagu "The world's most efficient open-pit copper mine", "one of the most efficient in the world", "The world's most productive open-pit copper mine". 

Karjääri tüüp on aukkarjäär ehk inglise keeles open pit. Eestis ei ole sellist tüüpi karjääre, kuna meil ole maavarasid, mis lasuksid soontena ja suunduks sügavusse. Open pit on seega karjäär, mis on sügav, paljude astangutega ja kus katendikivimid tuuakse maa peale ehk välispuistangusse. 

Enim eksitakse tõlkimisel nii, et vaalkarjääri nimetatakse open pitiks ja open pit-i nimetatakse kaevanduseks. 

Õige on: 

open pit = karjäär, aukkarjäär, maagikarjäär
vaalkarjäär = open cast, open cast mine, strip mine 

Open pit


Aitik iron ore open pit in 1995
Aitik copper ore open pit in 1995

Sõelmed vs aheraine vs tuhk vs hiib vs tuhk vs tolm vs katend

Formaalselt või üldistatult on kasutu osa maavarast aheraine. 

Keeleliselt, kombeliselt ja tehniliselt on aga nii: 


Põlevkivikaevisest eraldatud lubjakivi on aheraine.

Lubjakivist, dolokivist või merglist eraldatud ehk väljasõelutud väikesetükiline osa on sõelmed.

Tuhk on põlemisjääk. Sõelmepuistang ei ole tuhamägi. 

Tolm on nii peentest osakestest koosnev materjal, et tuul seda liigutada suudab.

Hiib on peene materjali pulp, mis põlevkivikaevisest välja sõelutakse. Hiivas on nii põlevkivi-, lubjakivi- kui saviosakesi. 

Flotoliiv on fosforiidist flotatsiooni ehk vahtrikastamise abil eraldatud liiv. 

Poolkoks on hapnikuta kuumutatud põlevkivi ( ehk õlitootmise ) jääk. 

Katend on maavara pealt või küljelt eemaldatud materjal (kivim) ja kui see on asetatud pustangusse, siis on tegu katendipuistanguga ( mitte aherainega ). 

Kui aheraine on puistatud puistangusse, siis on tegu aherainepuistanguga ( mitte tuhemäega ).

Sellel pildil on poolkoksimägi kaetud põlevkiviaherainega, mis koosneb lubjakivist koos selle külge jäänud põlevkiviga:

Kaevandatud maa
Aidu karjääri lubjakiviga (aherainega) kaetud Kiviõli poolkoksimägi  / Kiviõli semicoke hill in Estonia, covered with waste rock from Aidu oil shale open-cast mine 
Aherainepuistang: Sompa kaevandus / Sompa oil shale mine, Estonia 2015 Kaevandatud maa Katendipuistang: Kaevandatud maa Aidu (Oktoobri) karjäär Vana sõelmepuistang: Lubjakivimaa PostMiningSõelmepuistang: Lubjakivimaa Killustik (ehk kaup, toodang): Limestone quarry. Estonia Killustikupuistang sõelmepuistangu taustal: Harku

Huvitav

Populaarsed postitused