Mponeng - maailma sügavaim kaevandus
Maailma suurimas Witwatersrandi kullamaardlas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, kaevandatakse kulda maailma sügavaimas, üle 4130 m sügavuses kaevanduses. Selles maardlas on toodetud kolmandik maailma kullast.
Witwatersrandi kullamaardla settekivimid on vanimad, moodustudes ligikaudu 2,7–3,0 miljardit aastat tagasi. Need kihid tekkisid iidsete jõgede ja deltade setetest, mis kandsid kulda varasematest, juba kullarikastest kivimitest ning ladestasid selle aeglase voolu tingimustes kruusa ja liiva hulka. Aja jooksul need setted tihenesid ja kivistusid konglomeraatideks, millesse kuld jäi teradena püsima.
Kuld ise on vanem kui seda ümbritsev kivim, pärinedes tähtede plahvatustest (supernoovad) ja neutrontähtede kokkupõrgetest. Kulla tekkeks ei piisa maa sisemuse rõhust ega tavalise tähe tuumas valitsevatest tingimustest. Kulla aatomid tekivad äärmuslikult neutronirikkas keskkonnas, neutrontähtede ühinemisel. Kahe neutrontähe kokkupõrkel tekivad tingimused, kus aatomituumad haaravad lühikese ajaga suure hulga neutroneid ning moodustuvad kuld, plaatina, uraan ja teised väga rasked elemendid.
Neutrontäht on universumi tihedaim objekt. Selle läbimõõt on vaid paarkümmend kilomeetrit, kuid mass võib ületada päikese massi. Üks teelusikatäis neutrontähe ainet kaaluks maal ligikaudu miljardi tonni. Sellistes äärmuslikes tingimustes saavad tekkida elemendid, mida maa sisemuses ega tavalistes tähtedes ei moodustu.
Kulda leiti Witwatersrandis 1886. aastal ja sellest sai alguse kullapalavik, Johannesburgi linn ning piirkonna vallutamine ja koloniseerimine Briti impeeriumi poolt.
Kolubara pruunsöemaardla Serbias
Kolubara pruunsöemaardla pruunsöekarjäärides kaevandatakse kokku kuni 30 Mt/a pruunsütt, millega toodetakse pool Serbia elektrienergiast.
https://www.eps.rs/eng/poslovanje-ugalj/Pages/Kopovi.aspx
Laurioni hõbedakaevandused Kreekas
Ateena lähistel Laurioni piirkonnas kaevandati hõbedamaaki juba vähemalt 3200 eKr, u 700 šahti kaudu. Kaevandustes töötas kuni 20 000 orja. Laurioni hõbe oli antiikses Ateenas riigi majanduse ja sõjalise võimu oluline alus, võimaldades muu hulgas rahastada võimsat laevastikku. Laurion kuulub maailma vanimate hõbedakaevanduste hulka (hõbeda kaevandamine algas u 3000 eKr Anatoolias) ning oli oma ajastu üks mõjukamaid mäenduskeskusi. Kaevandamine hääbus antiikaja lõpus ja lõpetati sisuliselt 1. sajandil eKr. Kaevandused taasavati 1864. aastal ning tegutsesid kuni 1978. aastani. Tänapäeval on piirkond arheoloogiline ja tööstuspärandi ala, kus on säilinud šahtid, käigud ja rikastusrajatised.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Populaarsed postitused
-
Ateena lähistel Laurioni piirkonnas kaevandati hõbedamaaki juba vähemalt 3200 eKr, u 700 šahti kaudu. Kaevandustes töötas kuni 20 000 orja. ...
