Kaevandatud maa

Puurlõhketööde skeem maagikaevanduse muuseumis

Kopparberg

Kuulsa siidri sünnikohas, Kopparbergis, Ljusnarsbergsfälteti piirkonnas on ca 30 ajaloolist, 1624. kuni 1902. töötanud vasemaagikaevandust. Suurim on 150 m sügav Storgruvan.

Nimed on säilinud 12 kaevandusel:

Rålambsgruvan

Tyskgruvan

Storgruvan

Finngruvorna

Älggruvan

Gamla Älggruvan

Nya Älggruvan

Stengruvan

Krussänkningen

Ljusgruvan

Näsgruvan

Bondstollen

bergslagen.se/inspiration/kopparbergs-gruvhistoria.html

Stollbergs gruva

Stollbergs gruva (ajalooline nimi Väster Silfberg) on Bergslageni piirkonna polümetallide kaevandus Rootsis, kus kaevandamine algas juba 12. sajandil, tehes sellest Rootsi vanima hõbedakaevanduse.

Kaevandati sulfiidset maaki ja eraldati hõbedat, hiljem rauda, pliid, tsinki ja mangaani. Kaevandati stollide ja šahtide kaudu.

18. sajandi keskpaigaks lõppes hõbedavaru ning tootmine nihkus raua ja hiljem värviliste metallide poole. Kaevandus suleti 1982. aastal.

ekomuseum.se/besoksmalen/stollbergs-gruva

Ullrigg

Ullrig on Norras, maismaal paiknev puurtorn, mis on tehtud puurimise katsetamiseks.

Maailmas on veel mõned katsepuurtornid, kuid Ullrigg eristub selle poolest, et see on sõltumatu, püsiv ja täisskaalas platvorm, kus saab katsetada kogu puurimisprotsessi koos automaatika ja rikete simulatsiooniga.

ullrigg.norceresearch.no

Tellnes dagbrudd

Norras, Tellnesi karjääris kaevandatakse titaanimaaki ilmeniiti, et toota titaandioksiidi (TiO2), mis on ülipuhas valge pigment. See on maailma suurim ilmeniidikarjäär. Rikastamine ja vedu toimub osaliselt allmaaõõntes ehk see on vastupidine tavalisele kaevandusele kus töötlemine toimub maa peal.

Karjääri piirkonnas on tõeline kuumaastik, kuna heledad kivimid on sama tüüpi nagu kuu peal need mida näeme heledate laikudena.

Schiffshebewerk Henrichenburg

1899. aastal tööd alustanud Henrichenburgi laevatõstuk asub Dortmund–Emsi kanalil ja tõstis Ruhris kaevandatud maavarasid ning materjale vedavaid laevu 14 m kõrgusele.

schiffshebewerk-henrichenburg.lwl.org