Mäemärk on ristatud vasarad e. haamrid. Tegelikult on küll vasar või haamer see millega lüüakse seda teist vasara või haamri kujulist tööriista. See mida lüüakse on meisel, piik, väike kirka või ka vasar kui vaja.
See sümbol on pärit Saksamaalt "maagimägedest", Freibergi hõbedakaevandustest, e. mäenduse sünnikohast. Kui otsida nimetatud märki saksa keeles, siis saame lõputult pildivasteid: Schlägel und Eisen
See millega lüüakse ei kulu eriti. See mida lüüakse kulub aga kiiresti. Teravam ots üritab raimata hõbedamaaki või kaljust kivimit, kuhu rajatakse käiku. Tömbim ots aga võtab vastu raskema vasara lööke. Kui need tööriistad kätte võtta ja rinnale risti panna, siis näemegi mäemärki.
Kaevur läbindas e. toksis 50 kuni 70cm laiust ja enda kõrgust käiku (ajaperioodil 800 kuni 100 aastat tagasi) kiirusega 10m aastas.
Mäendusmärk ehib kõiki mäendussümboleid, nagu vagonett, muuseum, kaevandus, riietus jne.
Meislid või piigid kõverdusid, deformeerusid ja purunesid kergesti, kuna olid tehtud pehmest, karastamata rauast, seetõttu oli vaja neid tihti vahetada ja varu pidi kaasas olema.
Vasarate märk tähendab kaevandust.
Animatsioon näitab vasaraga toksimist. miner-sailor.de/anihauer.gif
Sõna meisel tuli eesti keelde saksa keelest laenuna sõnast Meißel, mis pärineb vanaülemsaksa kujust meizil ja veel varasemast germaani tüvest mait- tähenduses „lööma ja raiuma“, sama tüvi on säilinud ka teistes keeltes nagu rootsi mejsel, hollandi beitel ja islandi meitill, kõigis kivimi või metalli raiumiseks mõeldud lööktööriista tähenduses, ning eesti keelde jõudis see sõna koos kiviraiumise ja mäenduse ning vastava oskussõnavaraga.
