Paljand

Paljand on selline pind, kus on näha kivimit ahk kivim on paljandunud setetest ja taimestikust. Paljandid on peamiselt rannal, kaldal ja karjääris.

Liivakivipaljand tranšee küljel:

Diktüoneemakildapaljand tranšee küljel:

Lubjakivipaljand tranšee küljel:

Dolokivipaljand tranšee küljel:

Pildid, videod, info:

• minest.ee/search?q=paljand
• minest.ee/retked
• Küsimuste ja ettepanekute raamat

Rahvusvaheline veepäev 22.03.2019 / WWD 2019

Rahvusvaheline veepäev 22.03.2019 / WWD 2019

Ramp

Ramp on karjääris ja kaevanduses kaldtee, millel sõidavad autod, kallurid, veokid, laadurid ja rongid. Ramp võib olla sirge, kaardu, spiraal või serpentiin. Kaldkaeveõõsi on teisigi: tõstekellak, brembsberg, kaldšaht ja kaldstoll. Rambi kaldenurk sõltub masinast, mis sellel sõidab. Karjäärikallurile sobib 8 kraadi, liigendkallurile 15 ja konveierile 16 kraadi.



Pildid, videod, info:

• minest.ee/search?q=ramp
• minest.ee/retked
• Küsimuste ja ettepanekute raamat

Tranšee

Tranšee on suur kraav mis moodustub kihtmaavara kaevandamisel (vaalkaevandamisel). Tranšeed nimetati esimese Vabariigi ajal kaevikuks. Pehmemas keeles tehakse seda ka tänapäeval.

Fosforiidikarjääri lõputranšee:





Aidu karjääri tranšee (kaevetranšee, kaevandamistranšee):


Fasforiidikarjääri veotranšee:

Fosforiidikarjääri külgtranšee:

Pildid, videod, info:

• https://www.minest.ee/search?q=tranšee
• minest.ee/retked
• Küsimuste ja ettepanekute raamat

Rummu karjäär

Rummu lubjakivikarjäär on Eesti tuntuim tööstuspärandiatraktsioon. Tuntuse põhjus on ilmselt selles, et see on visuaalselt atraktiivne ja kätkeb endas vanglaaurat. Veekogu ning sõelmepuistang liigestavad maastikku. Oluline on kindlasti ka hõlbus ligipääs ja osaliselt lisab atraktiivsust ka ligipääsu takistamine. Huvitaval kombel on sarnased omadused pea kõigil suurematel kaevandamiskohtadel.

Rummu by veeseire

Pildid, videod, info:

• minest.ee/search?q=rummu
• minest.ee/retked

Stoll

Stoll on horisontaalne kaeveõõs ehk käik mille kaudu saab kaevandusse siseneda ja sealt väljuda. Stoll avaneb mäe või astangu küljelt. Stoll on eesti keelde tulnud saksa keelest, sõnast Stollen. Stolli nimega on seotud ka jõulukeeks stollen. Otsing "der Stollen aus dem Stollen" näitab mitmeid Saksamaa stolle, kus kas hoitakse, valmistatakse või müüakse stolleneid. Keeks on oma nime saanud pikliku ja kumera kuju järgi mis meenutab stolli. Stollid on olnud neis Eesti kaevandustes, kus olnud astang avamusalal ehk avamusalakaevandustes. Küsimuste ja ettepanekute raamat.

Šurf

Šurf on püstine ehk vertikaalne või mõnikord täielikult või osaliselt kaldu asetsev kaeveõõs. Šurf on üldiselt suurem kui puurauk ja väiksem kui šaht. (Kui salvkaev viiks kaevandusse, siis oleks see šurf.) Šurf ühendab kaevanduse käiku maapinnaga. Šurfi kasutatakse tuulutamiseks ehk ventilatsiooniks, tagavaraväljapääsuks ja mõnikord ka kaablite või torustiku viimiseks kaevandusse. Peamine šurfi tunnus on see, et inimene mahub seda läbindama ehk mahub sinna sisse. Šurfi võib ka puurida näiteks suure läbimõõduga hõõruva puuriga ehk hõõritsaga. Šurfi läbimõõt on 2 kuni 4 meetrit ja sügavus Eestis vastavalt kaeveõõnte sügavusele ehk 3 kuni 75 m. Šurfil ei ole üldjuhul toestust ja vooderdust, nii nagu on šahtil.

• Skeem

• Vaata lisa