Söehöövel

Puurvanker ehk vene keeles puurpink mis sõidab, lööb ja keerab

Vibrohöövli katsetamine Sompa kaevanduses

Kvarntorpshögen, Svenska Skifferolje

Rootsis kaevandas Svenska Skifferolje 1940-1966 argilliiti nii karjääris kui kaevanduses ja tootis õli. Tootmisjääk oli orgaanikat sisaldav tuhk ehk poolkoks mis on 100 m kõrguses mäes ja põleb seest nii nagu kõik orgaanilise materjali piisavalt suured kuhjatised. See oli sisuliselt sama kivim mida Eestis nimetame savikildaks, argilliidiks jne ja mis on meil olnud nii põlevkivi kui uraanimaagi rollis. 

Nüüd katsetatakse kaevanduses mäemasinaid (Kvarntorps testgruva).

www.sgu.se/mineralnaring/gruvor-och-miljopaverkan/alunskiffer

kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/OS-4-2021-338-359_20211118012912.pdf

Puurlõhketööde skeem maagikaevanduse muuseumis

Kopparberg

Kuulsa siidri sünnikohas, Kopparbergis, Ljusnarsbergsfälteti piirkonnas on ca 30 ajaloolist, 1624. kuni 1902. töötanud vasemaagikaevandust. Suurim on 150 m sügav Storgruvan. 

Nimed on säilinud 12 kaevandusel: 

Rålambsgruvan

Tyskgruvan

Storgruvan

Finngruvorna

Älggruvan

Gamla Älggruvan

Nya Älggruvan

Stengruvan

Krussänkningen

Ljusgruvan

Näsgruvan

Bondstollen

bergslagen.se/inspiration/kopparbergs-gruvhistoria.html

Stollbergs gruva

Stollbergs gruva (ajalooline nimi Väster Silfberg) on Bergslageni piirkonna polümetallide kaevandus Rootsis, kus kaevandamine algas juba 12. sajandil, tehes sellest Rootsi vanima hõbedakaevanduse. 

Kaevandati sulfiidset maaki ja eraldati hõbedat, hiljem rauda, pliid, tsinki ja mangaani. Kaevandati stollide ja šahtide kaudu.

18. sajandi keskpaigaks lõppes hõbedavaru ning tootmine nihkus raua ja hiljem värviliste metallide poole. Kaevandus suleti 1982. aastal. 

ekomuseum.se/besoksmalen/stollbergs-gruva