Esimesed suured traktorid

19. sajandi lõpus hakati ehitama suuri terasratastega ja aurumootoriga traktoreid mida kasutati peamiselt palkide vedamiseks ja põllutöödeks.

Näiteks 1894. aastal ehitas Best sellise traktori.

Esimene roomiktraktor

1834. aastal tegid John Heathcoat (Inglise parlamendi liige) ja insener Joiah Parkes hiiglasliku auruajamiga roomikutega masina millega tõmmati atra. See traktor kaalus 30 tonni, oli 8,2 m lai, 10,3 m pikk, 2,4 m läbimõõduga roomikuratastega. Masinat katsetati Šotimaa rabas kuid see uppus sinna juba teisel päeval. 

Pendli jõul töötav ajalooline rootorekskavaator

Cornelius Redelykheid projekteeris 1774. aastal süvendusmasina, mis oli pendli jõul töötav praamil paiknev kahe rootoriga rootorekskavaator. Ühe rootori pöörde jooksul ekskaveeritud materjali maht oli 200 kuupmeetrit.

Ajalooline paljukopaline ekskavaator

1734. aastal tutvustati Amsterdamis hobuvintsi abil töötavat paljukopalist ekskavaatorit mida kasutati kanalite süvendamiseks praamilt.

Vedur

Vedur on masin vagunite või vagonettide vedamiseks. Kaevanduses kasutatakse vedurit vagonettides oleva kaevise horisontaaltranspordiks raudteel. Eesti põlevkivikaevandustes on kasutatud 14 tonniseid elektrivedureid K14 kaevise vedamiseks laadimispunktist šahtiõue ning 10 tonniseid  vedureid K10 abiveoste transpordiks.

Toore kriidi lademed 1923

Müüa 8 dess. heinamaad väikse metsaga, kus asuvad suured toore kriidi lademed. Tapa alevi juures. Adr. Tapa alev, Pikk tänav nr. 20 Tuletõrjujate klubi peal J. Kigske. Seal on ka hea noor lehm müüa.

Põhja Kodu, 1 november 1923


Relss

Relss ehk rööbas on tänapäeval raudlatt (teraslatt), mida mööda sõidab rööbastranspordivahend e. tavapäraselt rong. Kasutusel on olnud ka puitrelsse. Kui veovahend toetub relsile, siis kasutatakse kahte relssi ja kui sõiduvahend ripub, siis kasutatakse ühte relssi, ehk monorelssi. On ka erandeid.

Huvitav

Populaarsed postitused

🥾  IV  👀