Skreeper

Skreeper

Esimene levinud skreeper

1883. aastal patenteeris California lukksepp James Porteous skreeperi mida hakati kutsuma fresnodeks. See oli lihtsa konstruktsiooniga, koosnes vaid 26 osast (poldid kaasa arvatud) ja oli juhitav ning tühjendatav käepidemete abil. Kuni 1930ndateni kasutati selliseid "Fresnosid" miljonite põhiliste materjaliteisaldusvahenditena. Sellist skreeperit vedas kaks või kolm hobust ja tootlikkus tõusis 7 kuupmeetrini 12 h tööpäeva jooksul. 

Esimene õhkrehvidega skreeper

Esimese maailma suurimate õhkrehvidega "Carryall" skreeperi tegi LeTourneau 1932. aastal.

Ajalooline skreeper

Skreeper (puidust kopp, mida tugevdati raudplekist lõikeservaga) arendati 17. sajandil välja adrast. Seda tõmmati edasi inimjõul või loomade abil. Skreeperit kasutati nii kanalite süvendamisel, materjaliteisaldamisel kui kaevandamisel.

Esimene ühe-mehe traktoriga tõmmatav skreeper

1912. aastal hakkasid sellised tootjad nagu - Miami, Perry, Rodevick Lean, Schaefer ja United Iron Works valmistama skreepereid mida sai juhtida (täita ja tühjendada) traktorist. See vabastas iga masina kohta veel ühe töölise, kellest Ameerikas oli 20. sajandi alguses suur puudus.

Näiteks Case roomiktraktor tõmbamas Miami skreeperit "One-Man-Power-Scraper".

Esimene mobiilne elevaatorkonveieriga ja tühjendatava kastiga skreeper

1846. aastal kirjeldas Pierre Couvreux elevaatorkonveieriga ja kallutatava kastiga mobiilset skreeperit. Elevaatorkonveierit pidi ringi ajama hammasratas, mis sai jõu haagise tagaratastelt. Kasti tühjendamine pidi käima köie abil. Kahjuks oli sellise skreeperi vedamiseks vaja traktorit, mille (aurumootoriga traktori) tegemiseni kulus veel 60 aastat ja mis oli sel ajal veel tundmatu. Selline mobiilne skreeper tehti valmis ja pandi tööle alles 1952. aastal. 

1870. aastal müüdi sarnast skreeperit "Slusser Excavator" mime all. 

Esimene mobiilne skreeper

1830. aastas patenteeriti nime Palmer all kaherattaline hobuskreeper, mille skreeperi kasti sai tõsta ja langetada köie abil.

Esimene mobiilne elevaatorkonveieriga skreeper

1825. aastal kirjeldas Frenchman Legris raamatus "La Nouvelle Mecanique Agricole" elevaatorkonveieriga mobiilse skreeperi eelkäijat. Elevaatorit aeti ringi vankriratta rummult rihma abil. 

Esimene iseliikuv skreeper

1924. aastal ehitas R G LeTourneau esimese iseliikuva skreeperi, millel oli 6 koppa e. kasti ja mis kandis kokku 18 t kaevist. Skreeper liikus kiirusega kuni 1,6 km/h neljal suurel terasrattal. Masinal oli diisel-elektriajam ja see ei vajanud seetõttu käigukasti.

Esimesed lintkonveieriga skreeperid

Masinad, mida võiks kutsuda lintkonveieriga skreeperiks või ka greideriks võttis kasutusele Briti tootja John Laing 1950ndatel aastatel. Selleks oli Euclid BV "Belt Loader" tootlikkusega 250 m3/h. Garrisoni tammi ehitamisel (Garrison Dam) teisaldasid need kuue aasta jooksul 80 Mm3. Skreepereid tõmbasid Cat D8 traktorid ja materjali vedasid 13,6 tonnise kandevõimega Euclidi põhjasttühjendatavad poolhaagisveokid.

Esimene suure tootlikkusega traktoriga järelveetav skreeper

1912. aastal valmistas Henry A Lage suure kastiga järlveetava skreeperi, mis sai rihmülekandega jõudu kasti tühjendamiseks. Seda masinat nimetati: "Caterpillar Land Leveller". Hiljem hakkas sama masinat tootma Holt. See masin saavutas sama suure tootlikkuse kui 256 muula, 32 mehelise fresnodega meeskonnaga. 

Esimene neljarattaline skreeper

1910. aastal tegi tehas nimega "Baker" neljarattalise skreeperi, mis vähendas oluliselt hõõrdetakistust ja suurendas tootlikkust. Selliseid skreepereid haagiti roomiktraktori järele kuni 8 tk, vajades kokku vaid kaks töölist - üks kes juhib traktorit ja teine kes tühjendab käsikangi abil skreepereid.

Skreeper

Skreeper on masin millega kraabitakse kaevist (scrapper, scraper). Kraapides täidetakse skreeperikast, veetakse see trossi, keti või vedavate rataste abil sihtkohta ja tühjendatakse. Skreepereid kasutatakse nii kaevandustes kui karjäärides. Neid on mitmesuguseid. Traktorskreeper on kast, mida tõmmatakse mööda kergeltekskaveeritavat materjali täitmiseks ja seejärel veetakse materjal sihtkohta ning tühjendatakse materjali ühtlaselt maha laotades.

Esimene suure kopaga skreeper

Robert Gilmour LeTourneau keevitas 1922. aastal kokku skreeperi LeTourneau Mountain Mover mille 4,6 kuupmeetrist koppa tõstsid ja langetasid elektrimootorid. See oli selle aja kohta väga suur ja suure tootlikkusega skreeper. LeTourneau oli esimene inimene, kes kasutas ehitusmasina valmistamiseks keevitamist. 

Esimesed tööstuslikud tõmmatavad suured skreeperid

1950ndatel hakati Ameerikas valmistama 25 kuupmeetriseid tõmmatavaid ehk järelveetavaid õhkrehvidega skreepereid. Näiteks Caterpillar D8 tõmbas LaPlant-Choate Carrimor skreeperit.

Suurim järelveetav skreeper 1954. aastal

1954. aastal tegi MRS 660 hj võimsusega traktorile 38 kuupmeetrise kastimahuga tõmmatava skreeperi MRS HW40. Vedamist ja veojõu tasakaalustamist aitas reguleerida traktorit ja skreeperit ühendav hüdrosilinder.

Esimene tagaasetusega mootoriga traktorskreeper

Esimese traktorskreeperi 16 TDT-23SH, millel lisaks vedavale esiasetusega ajamile oli ka tagaasetusega 190 hj võimsusega mootor, tegi Euclid 1950ndate alguses. See suurendas haakumist e. hõõrdejõudu ratta ja maa vahel, kuna täislastis skreeperikasti raskus surus koos mootoriga tagaratastele. 

Maailma suurim skreeper

Maailma suurima traktorskreeperi tegi LeTorneau 1958. aastal USA maanteede ehitamise programmi jaoks. Masina ehitamiseks arendas LeTorneau välja elektrimootoriga vedavad rattad. Tänu nendele oli võimalik edasi anda ülisuurt veojõudu. Kuni selle hetkeni oli enamuse skreeperite kastimaht 11 kuupmeetrit. LeTorneau "Goliathi" kastimaht oli 46 kuupmeetrit. Traktorskreeperi pikkus oli 18,9 m ja laius 4,3 m. Nelja elektriratast toitis 600 kW diiselmootor-generaator. Sellele skreeperile lisas LeTorneau peagi järelhaagitava neljarattaveoga skreeperi. Kokku moodustas masin kaheksarattalise, 2x600 kW mootoriga, 31 m pikkuse topeltskreeperi kandevõimega 130 tonni. See oli ja on tänaseni jäänud maailma suurimaks traktorskreeperiks, mis suutis erinevalt paljudest teistest oma kasti ise, ilma abimasinateta täita. LeTourneau on leiutanud enamuse mobiilsetest gigantmäemasinatest.