Liigendkallur soolakevanduses

Frontaalkombain soolakaevanduses

Kali- und Steinsalzbergwerk Merkers

Sügavuselt maailma 5. soolakaevandus, suurima sügava kambriga ja erandliku looga töötas 1895-1993. 1945. a leidsid liitlasväed Merkersi kaevandusest Saksamaa kullavarud ja kunstiteoseid ning valuutareservid. Kuna sool imab endasse niiskust, siis oli koht hoidlaks sobiv. 

geoorte.de/geo/portrait/10363/city/kaliwerk_merkers.html showcaves.com/german/de/mines/Merkers.html 

germanhistorydocs.org/de/deutschland-nationalsozialismus-1933-1945/ausgelagerte-kunstwerke-im-kalibergwerk-merkers-15-april-1945

Betooni valamine kottidesse, tõkke ehitamiseks kaevandusse, kaeveõõnte täitmise eesmärgil

Soolakaevanduse kohaliku tuulutuse ventilaator

Täitmise uurimine puuraukude abil

Soolakaevanduse ramp

Frontaalkombainiga läbindatud soolakaevanduse käik

Soolasondeerijad

Soolasondeerijad sondeerivad soola, mis radioaktiivseid jäätmeid peab isoleerima.  

Asse soolakaevandus - radioaktiivsete jäätmete ladustuspaik Saksamaal, mis luhtus

.. kuna vett hakkas sisse imbuma ja nüüd viiakse kõik jäätmevaadid teise ladustuspaika.


Kaevandus avati 1900. aastate paiku. 1965. aastal ostis Saksamaa valitsus kaevanduse, et kasutada seda radioaktiivsete jäätmete ladustamise katseteks.

Aastatel 1967–1978 paigutati sinna umbes 126 000 tünni madala ja keskmise aktiivsusega tuumajäätmeid. Hiljem selgus, et kaevandus ei ole jäätmete pikaajaliseks hoidmiseks ohutu, sest see on geoloogiliselt ebastabiilne ja sinna imbub soolane vesi, mis võib radioaktiivseid aineid keskkonda viia.

Praegu on Saksamaa otsustanud, et jäätmed tuleb kaevandusest välja tuua ja kaevandus sulgeda. Erinevatel andmetel on kulunud ja kulub selleks kõigeks kokku 2..5 miljardit eurot. 

www.bge.de/asse

Eestist käidi seal aastakümnete vältel täitmisega tutvumas.