Mäemärk

Mäemärk - e. mäendusmärk, mäenduse märk, mäendussümbol, mäenduse sümbol või kaevurite märk. Seda märki või sümbolit võib nimetada mitmeti ja eesti keeles pole sel head väljakujunenud nime.

Mäemärk on ristatud vasarad e. haamrid. Tegelikult on küll vasar või haamer see millega lüüakse seda teist vasara või haamri kujulist tööriista. See mida lüüakse on meisel, piik, väike kirka või ka vasar kui vaja.

See sümbol on pärit Saksamaalt "maagimägedest", Freibergi hõbedakaevandustest, e. mäenduse sünnikohast.  Kui otsida nimetatud märki saksa keeles, siis saame lõputult pildivasteid: Schlägel und Eisen

See millega lüüakse ei kulu eriti. See mida lüüakse kulub aga kiiresti. Teravam ots üritab raimata hõbedamaaki või kaljust kivimit, kuhu rajatakse käiku. Tömbim ots aga võtab vastu raskema vasara lööke. Kui need tööriistad kätte võtta ja rinnale risti panna, siis näemegi mäemärki.

Kaevur läbindas e. toksis 50 kuni 70cm laiust ja enda kõrgust käiku (ajaperioodil 800 kuni 100 aastat tagasi) kiirusega 10m aastas.

Mäendusmärk ehib kõiki mäendussümboleid, nagu vagonett, muuseum, kaevandus, riietus jne.

Meislid või piigid kõverdusid, deformeerusid ja purunesid kergesti, kuna olid tehtud pehmest, karastamata rauast, seetõttu oli vaja neid tihti vahetada ja varu pidi kaasas olema.


Vasarate märk tähendab kaevandust.


Animatsioon näitab vasaraga toksimist. miner-sailor.de/anihauer.gif

Sõna meisel tuli eesti keelde saksa keelest laenuna sõnast Meißel, mis pärineb vanaülemsaksa kujust meizil ja veel varasemast germaani tüvest mait- tähenduses „lööma ja raiuma“, sama tüvi on säilinud ka teistes keeltes nagu rootsi mejsel, hollandi beitel ja islandi meitill, kõigis kivimi või metalli raiumiseks mõeldud lööktööriista tähenduses, ning eesti keelde jõudis see sõna koos kiviraiumise ja mäenduse ning vastava oskussõnavaraga.

Reiche Zeche und Alte Elisabeth

Kalksteinbruch Rüdersdorf

Rüdersdorfi tsemendilubjakivikarjääris Saksamaal kaevandatakse 1,5 kuni 2 korda nooremat lubjakivi kui Eestis. See karjäär on vanim pidevalt kasutuses olev lubjakivikarjäär maailmas. (Tura–Masara lubjakivikarjäärid Egiptuses on küll vanemad (4500 a vanad) kuid seal ei ole ühte konkreetset vanimat ja pidevalt töötanud karjääri). 

2007. aastal hakati kasutama mehhaaniliseks raimamiseks Liebherr R 9350 Litronic ekskavaatorit. See oli ja on siiani suurim ja ainuke omataoline masin Saksamaal. Kuna elamud olid vaid 60 m kaugusel, siis müra vähendamiseks vooderdati ekskavaator müratõkkevoodriga. Algul püüti raimata kopaga kuid 2010. aastal hakati kasutama üht maailma suurimat hüdrovasarat - 10 tonnist Atlas Copco HB 10000. 

Mäendusajaloo galerii

Himmelfahrt Fundgrube

Taevassemineku leiukoht - Himmelfahrt Fundgrube on Saksimaa hõbedamaardla maagimäestikus (Erzgebirge) kus on maailma mõistes eriline hõbedakaevandus - Reiche Zeche (rikas kaevandus). Seal piirkonnas alustati hõbeda kaevandamist 1168. aastal, mis vallandas ka kaevandamisbuumi - Berggeschrey. Kaevandus töötas kuni 1969. aastani. Freibergi Mäeakadeemia tegutseb selles kaevanduses alates 1919. aastast. 1991. aastal avati käigud turistidele. 

Kaevanduse sügavus on 728 m. Ligipääs on 230 m ja turistidele 150 m sügavuseni. 

Seda kaevandust võib lugeda maailma mäenduse sünnikohaks, kuna seal arendati kaevandamistehnoloogiaid ja hakati neid eksportima teistesse riikidesse, ka Eestisse. Mujal kaevandati kaevandustes ka varem aga vaid käsitsi (Anatoolia ~3000 eKr, Laurium, Ateena ~1200 eKr, Rio Tinto , Hispaania ~1100 eKr) 

https://www.silberbergwerk-freiberg.de

https://www.sachsens-museen-entdecken.de/museum/318-silberbergwerk-freiberg-himmelfahrt-fundgrube

Sillamäe lahtikaevatud uraanikaevanduse strekid 2004. aastal

Kolbpump

Vesiratas käitab kolbpumpa:

Mäemuuseumid

Mäemuuseumid on kohad kus näidatakse tavaliselt endise kaevanduse, karjääri või tehase asukohas sinna jäetud masinaid:

Lisaks muuseumidele on muuseumiväärseid vaatamisväärsusi ka väljaspool muuseume:

Pneumolaadur, kopplaadur, ülepealaadur, ülepeakopplaadur

Pneumolaadur, suruõhulaadur, kopplaadur, ülepealaadur, ülepeakopplaadur, rataslaadur, raudteelaadur, allmaalaadur, rööbaslaadur ja veel mõned nimetused sobivad iseloomustama seda masinat, millega maaki vagonetti laaditakse:

Saubergi kaevandus Saksamaal

Grube Sauberg, Ehrenfriedersdorf, Erzgebirge, Sachsen, Deutschland

Kaevanduses kaevandati tina- ja hõbedamaaki. Nüüd on kaevanduses muuseum.

 

 

https://www.zinngrube-ehrenfriedersdorf.de/

https://www.montanregion-erzgebirge.de/en/world-heritage/marienberg/ehrenfriedersdorf-mining-landscape/sauberg-main-and-pilot-shaft.html

https://www.mindat.org/loc-13773.html

https://visitsaxony.com/poi/ehrenfriedersdorf-tin-mine-saxon-industrial-museum-ehrenfriedersdorf

https://www.recomine.de/en/field-labs/ehrenfriedersdorf

Obsidiaan

Obsidiaan on vulkaaniline klaas. Obsidiaanist on võimalik lõhestada maailma õhim tera ( ühe molekuli paksune ), seetõttu kasutatakse obsidiaani ka kirurgiliste arstiriistade valmistamisel. 

Milos oli juba 10000 a. tagasi oluline obsidiaani kaevandamise koht. Milose obsidiaanist tööriistu on leitud vahemerealadelt paljudelt saartelt ja maismaalt. Obsidiaan on seega hea arheoloogide tööriist, kuna võimaldab määrata tööriistade päritolukoha. Tänapäeval kasutatakse obsidiaani peamiselt läikivate suveniiride ja ehete valmistamiseks.

Esimesed allmaakaevandamise tehnoloogiad

1600 a. e.kr. kaevandasid Mükeenelased Lauriumis Ateena lähedal hõbeda-pliimaaki. Kaevandati väikestes kivimurdudes ja nn. šahtkaevandustes. Karjäärist rajati paarisšahtid ja ühendati need naaberšahtidega käiguga (strekiga või lõõriga). Seega kasutati tulptervikutega kamberkaevandamise tehnoloogiat paljude šahtidega, kuna kaevandati väikesel sügavusel ja šahte oli vaja tuulutamiseks. Käsitsiläbindamise tootlikkus oli sel ajal 1,5 m/kuus.

Esimesed tänapäevaste haardkoppekskavaatorite eelkäijad

Esimese tänapäevasele sarnase kettkinnitusega haardkoppekskavaatori ehitas Link-Belt Machinery Company Chicagos 1880. aastal.

Esimene kasutatav roomiktraktor

Esimene roomikmasin (roomiktraktor), mida kasutati palkide vedamiseks tehti Alvin O Lombardi poolt 1900. aastal. Seda kutsuti "Lombard Log Hauler".

Ratasekskavaatorite eelkäija - Little Giant Excavator

1880. aastal ehitas Vulcan Shovel Company ekskavaatori nimega "Little Giant Excavator", mis kaalus vaid 16 tonni. Need ekskavaatorid sõitsid terasratastel, olles seega ratasekskavaatorite eelkäijad.

Esimene levinud skreeper

1883. aastal patenteeris California lukksepp James Porteous skreeperi mida hakati kutsuma fresnodeks. See oli lihtsa konstruktsiooniga, koosnes vaid 26 osast (poldid kaasa arvatud) ja oli juhitav ning tühjendatav käepidemete abil. Kuni 1930ndateni kasutati selliseid "Fresnosid" miljonite põhiliste materjaliteisaldusvahenditena. Sellist skreeperit vedas kaks või kolm hobust ja tootlikkus tõusis 7 kuupmeetrini 12 h tööpäeva jooksul. 

Esimene aurumootoriga paljukopaline kettekskavaator

1860. aastal ehitas Alphonse Couvreux esimese aurumootoriga töötava puidust paljukopalise kettekskavaatori.

Aastatel 1863 kuni 1867 läbindati kuue sellise ekskavaatoriga Suessi kanalit. Tänu revolutsioonilise tootlikkusega masinatele lõpetati töö 6 kuud plaanitust kiiremini. 

Esimene mitmeotstarbeline ekskavaator

Esimese mitmeotstarbelise ekskavaatori tegi Weserhütte 1933. aastal. Seda 0,75 kuupmeetrise kopaga Weserhütte LR 8-12 sai kasutada pärikopana, draglainina, skimmerina (koorijana), kraavitajana, kraanana ja puistangumoodustajana.

Esimene hüdrauliline auruekskavaator

Esimese hüdraulilise eksavaatori tegi Kilgore Machine Company 1903. aastal Minnesotas. Sellel pärikoppekskavaatoril oli 0,95 kuupmeetrine kopp. Kopavars ja nool liikusid aurusilindrite abil. (Auru peeti seega pigem vedelikuks kui gaasiks ehk suruõhuks)

Tänapäevase draglaini eelkäija

Tänapäevase draglaini eelkäija on 1904. aastal John W Page poolt Chicagos patenteeritud "tross-süvendaja" mida kasutati kanali süvendamiseks. Masin kasutas puudega köetava aurukatlaga aurumootorit.