Kuvatud on postitused sildiga 2008. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 2008. Kuva kõik postitused

Schiffshebewerk Henrichenburg

1899. aastal tööd alustanud Henrichenburgi laevatõstuk asub Dortmund–Emsi kanalil ja tõstis Ruhris kaevandatud maavarasid ning materjale vedavaid laevu 14 m kõrgusele.

Schiffshebewerk Henrichenburg

Gipsbergwerk Engel

Gipsbergwerk Engel on tulptervikutega kamberkaevandamise tehnoloogiat kasutav kipsi- ja anhüdriidikaevandus, mis asub Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ralingenis. Ettevõte kujunes iseseisvaks kipsikaevandajaks 1970. aastatel, eraldudes varasemast ettevõttest Trierer Gipswerke Sartor & Engel, mille tegevus algas 1946. aastal. Kaevandamine toimub peamiselt Peteri stolli kaudu umbes 10 meetri paksusest lasundist. Kaevanduse aastane toorkipsi toodang on 70 tuhat tonni. Kipsi ja anhüdriiti kasutatakse tsemenditööstuses (nt tardumise regulaatorina), põllumajanduses kaltsiumi- ja väävliallikana ning muudes tööstuslikes rakendustes. Erinevalt elektrijaamades tekkivast kipsist (suitsugaaside puhastamise jääkprodukt) ei sisalda Engeli kaevandusest pärinev kips tööstuslikke lisandeid. Gipsbergwerk Engel 

Tagebau Hambach

Tagebau Hambach Tagebau Hambach Hambach

Quarzwerke Frechen

Frecheni kvartsliivakarjäär Nordrhein‑Westfalenis on alates 1884. aastast üks Euroopa olulisemaid väga puhta kvartsliivakarjääre. Karjääris kaevandatav liiv on looduslikult äärmiselt kõrge SiO₂ sisaldusega (kuni ~99%), mis teeb selle sobivaks klaasitööstusele, keemiatööstusele, valukodadele ning kõrgtehnoloogilistele rakendustele. Liiv settis 25 kuni 30 miljoni aasta eest. Hiljem pesi seda happeline vesi, mis pärines muuhulgas liiva kohale settinud pruunsöest, eemaldades savi ja rauaühendid. Karjääris kasutatakse rootorekskavaatoritega pidevkaevandamist, kaasaegset märg‑ ja kuivpuhastust, kus oluline roll on sette- ja tihkestusbasseinidel ning suletud veeringlussüsteemil. 


Quarzwerke Frechen

Kassimäe katusekivid

Moselschiefer‑Bergwerk / Grube Katzenberg (Kassimäe kaevandus) on katusekivikaevandus kus kaevandati aastatel 1793–2019 kiltkivi katusekivide valmistamiseks. See oli vanim ja sügavuselt (400 m) teine kiltkivikaevandus maailmas.

Kiltkivi oli Euroopas hinnatud oma ühtlase kihilisuse, suure tiheduse ja väga hea lõhelisuse poolest. Peeneteraline ja poorivaba kivi võimaldas lõhestada õhukesi, kuid vastupidavaid plaate, mistõttu sobis see eriti hästi katuse‑ ja fassaadikiviks. Kivi tume‑ kuni sinakashall toon, ilmastikukindlus ja aeglane vananemine tagasid pika kasutusea. Sügavamalt pärinev materjal oli pragudeta ja ühtlane, andes suuremaid plokke ja kõrgema saagise – see oli üks peamisi põhjusi, miks Katzenbergis kaevandati erakordselt sügavalt.

Kaevandus on suletud, kuid selle ajaloost on säilinud ja külastamiseks kohandatud käike, mis toimivad muuseumi‑ ja näidiskaevandusena.

Basaltbruch Nickel bei Ober‑Widdersheim / Basaltwerk Nidda

Basaltkillustikukarjäär sai 1881. aastal nime omaniku perekonnanime Nickel järgi. Basalt on vulkaaniline kivim ehk laava, mis on sammastena tardunud. Karjäär asub Euroopa suurimas basaldimaardlas. Sõna basalt tuleb kreekakeelsest sõnast βασάλτης (basaltēs), mis tähendas „väga kõva kivi“. 

Vogelsbergi basalt on erakordselt vastupidav kulumisele ja kuulub Euroopa kvaliteetseimate killustikutoormete hulka.

Basaltbruch Nickel bei Ober‑Widdersheim / Basaltwerk Nidda

Kali- und Steinsalzbergwerk Merkers

Sügavuselt maailma 5. soolakaevandus, suurima sügava kambriga ja erandliku looga töötas 1895-1993. 1945. a leidsid liitlasväed Merkersi kaevandusest Saksamaa kullavarud ja kunstiteoseid ning valuutareservid. Kuna sool imab endasse niiskust, siis oli koht hoidlaks sobiv. 


Kali- und Steinsalzbergwerk Merkers Kali- und Steinsalzbergwerk Merkers Kali- und Steinsalzbergwerk Merkers Kali- und Steinsalzbergwerk Merkers

Reiche Zeche und Alte Elisabeth

Reiche Zeche und Alte Elisabeth

Erzgebirgische Kalkwerke, Standort Hermsdorf

Hermsdorfis toodetakse ülivalget ja ülipeent kaltsiitmarmorijahu värvi- ja keemiatööstusele. Karjääris kaevandati selles asukohas alates 1581. ja kaevanduses alates 1880. aastast. 2016. aastal kaevandamine lõpetati kuid jahutootmist jätkatakse.



Erzgebirgische Kalkwerke, Standort Hermsdorf

Kalksteinbruch Rüdersdorf

Rüdersdorfi tsemendilubjakivikarjääris Saksamaal kaevandatakse 1,5 kuni 2 korda nooremat lubjakivi kui Eestis. See karjäär on vanim pidevalt kasutuses olev lubjakivikarjäär maailmas. (Tura–Masara lubjakivikarjäärid Egiptuses on küll vanemad (4500 a vanad) kuid seal ei ole ühte konkreetset vanimat ja pidevalt töötanud karjääri). 

2007. aastal hakati kasutama mehhaaniliseks raimamiseks Liebherr R 9350 Litronic ekskavaatorit. See oli ja on siiani suurim ja ainuke omataoline masin Saksamaal. Kuna elamud olid vaid 60 m kaugusel, siis müra vähendamiseks vooderdati ekskavaator müratõkkevoodriga. Algul püüti raimata kopaga kuid 2010. aastal hakati kasutama üht maailma suurimat hüdrovasarat - 10 tonnist Atlas Copco HB 10000. 

Kalksteinbruch Rüdersdorf

Deutsches Bergbau-Museum Bochum

bergbaumuseum.de

Bochumi mäemuuseum on 1930. aastal asutatud maailma suurim mäemuuseum kollektsiooni mitmekesisuse ja suuruse mõttes. 

Deutsches Bergbau-Museum Bochum Deutsches Bergbau‑Museum Bochum
Deutsches Bergbau-Museum Bochum Deutsches Bergbau-Museum Bochum
Deutsches Bergbau-Museum Bochum Deutsches Bergbau-Museum Bochum DBM

Lintkonveierid Hambachis

Maailma suurimad karjäärikonveierid maailma suurimas pruunsöekarjääris.

Hambach lignite opencast 2008

Huvitav

Populaarsed postitused

🥾  IV  👀