Potituhanimelise soola ladestumine

Haliit = kivisool

Haliit on kivisool (NaCl) 

vanakreeka ἅλς (háls) = sool, meri 

uusladina halītēs = soolakivi

vanakreeka κρύσταλλος (krýstallos) – jää, jäätunud vesi, hiljem ka selge kivim

ladina crystallus – kasutati juba nii jää kui ka läbipaistvate mineraalide kohta

Frontaalkombain soolakaevanduses

Soolakäru

KGHM Polkowice–Sieroszowice

KGHM Polkowice–Sieroszowice ehk Zakłady Górnicze Polkowice–Sieroszowice nimelisel Poola mäeettevõttel on haruldane ja samanimeline kaevandus. Selles kaevanduses kaevandatakse 1 km sügavuselt vase-hõbedamaaki ja 900 m sügavuselt soola. Selline vase ja soola kaevandamine samas kaevanduses on ainulaadne maailmas. Ka sügavus on märkimisväärne. Ainult 2 vasekaevandust ja 1 soolakaevandus maailmas on sügavamad. Nii sügavas kaevanduses on õhutemperatuur kuni 36 kraadi ehk vaevu talutav. 

kghm.com/en/our-business/mining-and-enrichment/polkowice-sieroszowice

Soola nõrutamine

Sool

Soola kuivatamine

Saline Halle – Technisches Halloren- und Salinemuseum

Halle soolakeeduselts on soolveeammutamise koht Saksamaal, kus arteesiaveena maapinnale tulevat soolvett keedeti, et sealt vesi välja aurutada ja sool sõeluda. Tegu on üldnimetusena ja mööndustega kaevandamisega (hüdrokaevandamine) kuid mitte kaevanduse ega karjääriga. Sisuliselt on tegu ammutamisega või pumpamisega. 

salinemuseum.de

Soolakaevanduse kohaliku tuulutuse ventilaator

Soolakaevanduse raketis kaeveõõnte täitmiseks soola aherainega

Soolakaevanduse ramp

Frontaalkombainiga läbindatud soolakaevanduse käik

Soolasondeerijad

Soolasondeerijad sondeerivad soola, mis radioaktiivseid jäätmeid peab isoleerima.  

Asse soolakaevandus - radioaktiivsete jäätmete ladustuspaik Saksamaal, mis luhtus

.. kuna vett hakkas sisse imbuma ja nüüd viiakse kõik jäätmevaadid teise ladustuspaika.


Kaevandus avati 1900. aastate paiku. 1965. aastal ostis Saksamaa valitsus kaevanduse, et kasutada seda radioaktiivsete jäätmete ladustamise katseteks.

Aastatel 1967–1978 paigutati sinna umbes 126 000 tünni madala ja keskmise aktiivsusega tuumajäätmeid. Hiljem selgus, et kaevandus ei ole jäätmete pikaajaliseks hoidmiseks ohutu, sest see on geoloogiliselt ebastabiilne ja sinna imbub soolane vesi, mis võib radioaktiivseid aineid keskkonda viia.

Praegu on Saksamaa otsustanud, et jäätmed tuleb kaevandusest välja tuua ja kaevandus sulgeda. Erinevatel andmetel on kulunud ja kulub selleks kõigeks kokku 2..5 miljardit eurot. 

www.bge.de/asse

Eestist käidi seal aastakümnete vältel täitmisega tutvumas.