Niiske pruunsöe väärindamiseks rajati Luise pruunsöebriketivabrik, mis töötas 1882-1991.
Luise kaevandusest veeti pruunsütt hobuvagonettidega, Alwine kaevandusest trossidele riputatud vagonettidega. Kaugematest kaevandustest veeti pruunsütt kitsarööpmelisel raudteel.
Pärast kaevanduste pruunsöevarude lõppemist toodi pruunsütt laiarööpmelisel raudteel Louise Nordfeld (1922), Alwine-Louise (1908-1923), Domsdorf (1939-1958) ja Tröbitz-Westfeld (1954-1958) karjääridest.
Pärast seda (1958-1991) toodi pruunsütt rongiga Lausitzer Revieri suurtest karjääridest, sealhulgas Klettwitz-Nord, Welzow-Süd, Jänschwalde (kus töötas ka AFB60), Nochten ja Reichwalde, aga ka paljudest teistest, näiteks Plessa, Greifenhain ja Schlabendorf, mis kuulusid Saksamaa suurimasse pruunsöe kaevandamise piirkonda.
1992. aastast tegutseb Louise muuseumina – see on maailma vanim säilinud pruunsöebriketivabrik.
