Hõbeda-, plii-, vase- ja rauakaevandus Rammelsbergis. Rammelsberg on ainus maagikaevandus maailmas, mis tegutses pidevalt üle 1000 aasta – kaevandamine algas 968. aastal ja kestis kuni 1988. aastani. Nii kaua sai kaevandada, kuna maagivaru oli väga suur ja kuna tegu oli väävlit sisaldava kivimiga (sulfiidid), siis sai samast maagist kõiki väärtusikke metalle. Seetõttu sai Goslari linnast Saksa-Rooma riigi majanduslik tugipunkt.
Maagi oksüdeerumisel tekkisid vitriolisoolad (metallsulfaatide kristallid, nt raud- ja vaskvitriol), mida koguti ja kasutati mitmel otstarbel: värvainete valmistamiseks, nahaparkimiseks, tindi tootmiseks ning hiljem ka happeliste lahuste tegemiseks metallide eraldamisel.
Alkeemias omandas vitriol sümboolse tähenduse – seda peeti „Maa sisemuse“ aineks, mis sisaldab peidetud saladust. Fraas „Visita Interiora Terrae Rectificando Invenies Occultum Lapidem“ (VITRIOL) tähendas: „Uuri maa sisemust ja puhastades leiad varjatud kivi“, viidates filosoofilise kivi otsingule. Praktikas oli vitriol alkeemikute jaoks oluline, sest sellest sai valmistada happelisi lahuseid ja see oli lähteaine väävelhappe tootmiseks – üks keemia arengu võtmetegureid.
Vitrioli tootmine ja kasutamine seob Rammelsbergi otseselt Euroopa teadusajaloo ja alkeemia traditsiooniga, mis hiljem viis tööstusrevolutsiooni keemiatööstuse tekkeni.
- welterbeimharz.de/en/world-heritage-harz/rammelsberg-mine
- harzinfo.de/poi/rammelsberg-museum-and-visitor-mine
- rammelsberg.de
