- http://www.kupferspuren.eu/index.php?option=com_k2&view=item&id=47:066-martins-schaechte-1-und-2&showall=1
- http://www.vmbh-mansfelder-land.de/artikel/bergbau-huettenwesen/170-jahre-martinsschaechte-2008/artikel.html
Vasekaevandus rajati algselt 1837. aastal nime all „Schacht in der Diebeskammer“, kuid nimetati hiljem ümber Oberbergrati Hans Otto Philipp Martins’i auks. Hiljem avati ka teine kaevandus, mistõttu kasutati mitmusevormi Martins-Schächte. Kaevandati vasemaaki, mis on õhuke kihiline settekivim – orgaanikarikas savikivi, sisaldades vaske, hõbedat ja kohati pliid. Vask eraldati kivimist purustamise, rikastamise ja sulatamise teel. Mansfeldi piirkonnas algas kaevandamine juba keskajal (u 1200), tööstuslik tootmine hoogustus aurumasinate kasutuselevõtuga 1785. ja lõppes 1990. aastal.
1785. aastal paigaldati Mansfeldi piirkonda König-Friedrichi kaevandusse esimene Watt-tüüpi aurumasin, mis tähistas tööstusrevolutsiooni algust kaevandustes võimaldades sügavate kaevanduste rajamist ja vee väljapumpamist, mis oli vasemaagi kaevandamise eeltingimus. Aurumasin muutis kaevanduse töökorraldust: käsitsi ja hobujõul töötavad pumbad asendusid mehhaniseeritud süsteemidega, mis suurendasid tootlikkust ja ohutust. Järgneva 200 aasta jooksul arenes aurumasinast aurumootoriga pumpade võrgustik, mis teenindas kogu Mansfeldi kaevandamispiirkonda. Hiljem asendusid aurumasinad elektriliste pumpadega, kuid nende roll kaevanduste kuivana hoidmisel oli otsustav.
Kaevandatav vasemaak on tekkelt ja omadustelt veidi sarnane Eesti uraanimaagiga kuigi 2 korda noorem.
Mansfeldi kaevanduste veekõrvalduse keskne osa oli Schlüsselstollen – 32 km pikkune veekõrvaldusstoll (ehk sisuliselt allmaajõgi), mis rajati 19. sajandil, et juhtida kaevandustesse kogunev vesi gravitatsiooni abil välja. Stoll on piisavalt lai, et seal liikuda paadiga. Vesi voolas pidevalt, mistõttu stolli kasutati ka kaevurite ja materjalide vedamiseks paatidega. See lahendus ühendas vee äravoolu ja logistika, võimaldades sügavaid kaevandusi kuivana hoida ja samal ajal tagada ühenduse kaevanduste vahel. Ka praegu on see "allmaajõgi" paadiga sõidetav.
See on maailmas pikkuselt esikolmikusse kuuluv veekõrvaldusstoll.
