Witwatersrandi kullamaardla settekivimid on vanimad, moodustudes ligikaudu 2,7–3,0 miljardit aastat tagasi. Need kihid tekkisid iidsete jõgede ja deltade setetest, mis kandsid kulda varasematest, juba kullarikastest kivimitest ning ladestasid selle aeglase voolu tingimustes kruusa ja liiva hulka. Aja jooksul need setted tihenesid ja kivistusid konglomeraatideks, millesse kuld jäi teradena püsima.
Kuld ise on vanem kui seda ümbritsev kivim, pärinedes tähtede plahvatustest (supernoovad) ja neutrontähtede kokkupõrgetest. Kulla tekkeks ei piisa maa sisemuse rõhust ega tavalise tähe tuumas valitsevatest tingimustest. Kulla aatomid tekivad äärmuslikult neutronirikkas keskkonnas, neutrontähtede ühinemisel. Kahe neutrontähe kokkupõrkel tekivad tingimused, kus aatomituumad haaravad lühikese ajaga suure hulga neutroneid ning moodustuvad kuld, plaatina, uraan ja teised väga rasked elemendid.
Neutrontäht on universumi tihedaim objekt. Selle läbimõõt on vaid paarkümmend kilomeetrit, kuid mass võib ületada päikese massi. Üks teelusikatäis neutrontähe ainet kaaluks maal ligikaudu miljardi tonni. Sellistes äärmuslikes tingimustes saavad tekkida elemendid, mida maa sisemuses ega tavalistes tähtedes ei moodustu.
Kulda leiti Witwatersrandis 1886. aastal ja sellest sai alguse kullapalavik, Johannesburgi linn ning piirkonna vallutamine ja koloniseerimine Briti impeeriumi poolt.
